¿Cuál es el futuro del quechua en Andino América?

Shinchikurka, ñami urmakurka Wakinkuna rikurka, makitami kurkaKunan tikrarkami ashtawan runa tukushpaInmortal Kultura - Mas Runas Que Nunca | quichua del Ecuador

El Inti Raymi 2020 es un buen día para hacer una reflexión sobre una de las principales cuestiones de América Andina: el futuro del quechua o quichua.

Por primera vez en la historia republicana del Perú, el quechua ha dejado de disminuir. Según el Censo Nacional del 2017 del Perú, el número de quechuahablantes ha pasado del 13.2 por ciento a 13.9 por ciento de la población peruana. Por otro lado, es evidente la creciente comunidad de productores de contenidos en quechua así cómo también de personas castellanohablantes urbanos interesados en aprender el idioma.

Precisamente este nuevo escenario y este interés por el quechua es qué nos debe llevar a preguntarnos: ¿a dónde queremos llegar con el quechua?. Tener un objetivo claro respecto al runasimi es fundamental si queremos un cambio duradero.

Por ello, nuestra apuesta debe ser profunda: queremos que el quechua sea un idioma internacional en el espacio andino sudamericano. Por su diversidad, su larga historia al lado de la civilización andina y su actual peso demográfico; colocar al quechua cómo un idioma internacional es la verdadera interculturalidad. Trabajar para alcanzar esa visión es, por supuesto, una lucha de largo plazo.

En el caso del Perú, el primer reto para este futuro del quechua es superar el discurso oficial y de los herederos del indigenismo que, en el caso del Perú, sustentan el discurso de las “48 lenguas” y de políticas lingüísticas importadas orientadas para “minorías étnicas”. Es curioso que quiénes se niegan a establecer políticas diferenciadas respecto al quechua aduciendo “un enfoque de interculturalidad frente a los otros idiomas originarios” no cuestionen la absoluta hegemonía del castellano. Prefieren amarrar el futuro del quechua a ser un idioma secundario cuando en realidad es el idioma histórico de las grandes mayorías (cuando el Perú nació cómo republica era eminentemente quechua hablante). Aceptar la oficialidad del quechua en todo el territorio peruano y su carácter internacional significa romper con la predominancia del castellano.

Los idiomas territoriales cómo el aimara y las lenguas amazónicas deben ser promovidos. De hecho, las tecnologías para el desarrollo del quechua pueden abrir, luego, el camino para el multilingüismo. El propio idioma quechua tienen múltiples variantes (cómo las variantes centrales) y debemos aprender a vivir con esa diversidad. La mentalidad colonial y la homogenización del castellano nos ha hecho pensar que la diversidad de los idiomas es mala. “Debemos homogenizar”, dicen. Debemos aprender a gestionar la diversidad, decimos nosotros. Esto es un cambio real y profundo hacia la interculturalidad. Pero la trampa de los supuestos defensores de la “interculturalidad” es no avanzar hacia ningún lado sin ninguna estrategia clara ni por el quechua ni por cualquier otro. Abrir camino hacia el bilingüismo quechua-español y convertir al quechua en un idioma internacional es el primer paso para una real sociedad multilingüe.

El segundo reto para la internacionalización del quechua es que debe ganar más hablantes. En el Perú existen 5.1 millones de peruanos que se auto identifican cómo quechuas al mismo tiempo que solo 3.7 millones son quechuahablantes (lengua materna). Existen millones de peruanos quechuas que no saben su idioma (donde algunos nos incluimos y es la razón por la que este artículo fue escrito originalmente en español). Recuperar a esos hablantes es el primer espacio de expansión. El quechua también es patrimonio de los quechuas étnicos: miles de personas cuya historia familiar es quechua hablante pero la han perdido debido a las políticas educativas del Estado. En muchos casos somos la primera generación de no quechuahablantes. Esto puede revertirse. Sin embargo se requiere construir una gran alianza entre quechuahablantes y quechuas étnicos para devolver al quechua su rol internacional que alguna vez tuvo.

El tercer reto está vinculado al hecho de que la internacionalización del quechua no dependerá de las políticas públicas verticales. Los avances desde el Estado serán lentos y tutelados por la elite criolla y los afiliados al “mito del mestizaje”. Este cambio debe provenir desde la sociedad civil y el emprendimiento cultural. Se requiere una gran alianza por el quechua desde los colectivos y los aliados que demanden cambios. Los quechuahablantes son los llamados a liderar este proceso por qué tienen el conocimiento esencial: el dominio del idioma.

En conclusión, el gran mensaje para este Inti Raymi 2020 es que no debemos conformarnos con considerar al quechua un idioma subalterno y para políticas culturalistas. El futuro del quechua es ser el vehículo de comunicación en toda la sociedad peruana y una lengua internacional en el espacio de la América Andina. Ese camino debe ser construido por una alianza de todos los quechuas (hablantes y no hablantes) y todos aquellos que apuestan por una sociedad intercultural real.

Daniel Coronel

Nota: Articulo escrito originalmente en español y traducido al quechua.

Imaynataq kanqa Qichwa Simi hamuqpachapi kay América Anti llaqtakunapi


Shinchikurka, ñami urmakurka Wakinkuna rikurka, makitami kurkaKunan tikrarkami ashtawan runa tukushpa [Wiñaypaq kawsay – Aswan runa mana hayk’aqmantaqa | Ecuadormanta kichwan]


Kay 2020 wata Intiman Raymina p’unchaypi allinmi hamut’arinapaq imachus qhawariy kay América Anti llaqtakunapaq: qichwasimi utaq kichwa hamuqpachakunapaq ima.

Khunanmi ñawpaq mit’a kashan lliw Perú suyu kawsayñinchispi manaña qichwasimi pisiyapunchu. Censo Nacional kay 2017 watapi chay hinata qhawarichiwanchis Perú suyupi, kay willakuykunamanhina lliw runasimi rimakuqkuna mirariyta qallarinku, karqanmi sapanka pachak runamanta chunka kimsayuq ch’iku iskay runa khunanqa riqsirichiwanchis sapanka pachak runamanta chunka kimsayuq ch’iku qanchis runakuna kaytaq hurqurikun lliw Perú suyumanta, hinallataq qhawarikun imaynapi aswanta yapakushanku qichwa kawsay mast’ariqkuna hinallataq mayqankunachus rimakunku Castillasimita paykunapas yachayta munanku runasimita.

Kaykunata qhawarispa hinallataq QichwaSimita hap’irispa tapurikunanchis: Maymantaq qichwa siminchiswanri chayasunchis? Kananmi chanin qhawariy kay runasiminchispaq, sichus munanchis unaypaq chiqay sunqumanta huk niray kawsay aypayta chayqa.

Chay raykun, qhawarinanchis sunqu ukhumantapacha: munanchis qichwasimita hukllachasqa sut’in simihina lliw kay América anti suyukunapi. Ñawra kasqan rayku, hinallataq lliw kay kawsaykuna antipi saqiriwasqanchis ima, hinallataq khunan p’unchaykuna imaynata qhawarikun llapan kay llaqtanchiskunaq kawsayñinpi. Maypachachus qichwasimita churarisun kay América anti suyukunapi sut’i simitahina chaycha kanman chiqay kawsayñinchis chaninchayqa. Ichaqa chaykama llamk’ay qhawariyqa kanqa karu ñanraq purinapaq.

Perú suyuta qhawarispa, qichwasimita hamuq pachakunapaq qhawarispa, ñawpaqtaqa saqinanchismi kanqa pasaq rimayllapi kaqta hinallataq mayqan INDIGENISMO ch’awchikunachus sayapakunku kay: Perú suyupi qhawarichikusqanmanhina “48 mamasimikunan kikin chaninñiyuqmi kanku nispa” hinallataq kashanmi kamachikuy llamk’ay lliw kay huchuy llaqtakunapaq nispa ima. Ichaqa chansatahinan sut’in rimaypiqa qhawarinchis qichwasimi rimakuqkunataqa, niwanchis: “kashanmi kawsayñinchis ancha qhawarisqa wakin simikunamanta nispa” manataqmi ima ninkupaschu maypachachus castillasimita ñawpaqman churanku tukuy kaqpi chayqa, munanku qhipamanpuni qichwasimita churayta, yachasqanchis hinaqa kay siminchisqa ñawpaq kawsakunamantapachañan lliw runakumaq rimayninpi kashan(maypachachus Perú suyu paqarirqan chayqa runankunaqa qichwasimitan lliw allpanpi rimakuqku), maypachachus munasunchis lliw Perú suyuq allpanpi qichwasimi rimayta hinallataq kay América anti suyukunapi, chaychá p’akisun castillasimi ñawpaqman churapakuyñinta.

Hinallataq waq mamasimikuna kay Perú suyuq allpanki kaqkunapas Aimara hinallataq Yunka simukuna kallpachakunanmi. Hamuq pachaman qichwasimiq musuq kamayñinkunapas kicharinman punkuta wakin simikunaq chaninchasqa kananpaq ñawra simikunaq llaqtanhina. Qhawarisun; qichwasimillaraqmi askha t’aqa kashan(mayqanchus chawpi suyukuna t’aqa) atisunmi kawsayta kay ñawraq sunqunpi, sarunchasqa yuyaykuypi nuqanchis yacharqanchis; qhawariyta mana allinpaqhina kawsayñinchista maypapachus askha t’aqa mamasimi rimaykuna huk suyupi kaqtin. “hukllachananmi lliw kaqta nispa” yachananchismi kawsayta kayhina ñawrapi, chaytan niyku, kaymi sunqu ukhumanta waq sut’in kawsayman aypariyqa. Ichaqa mayqankunachus sayapakunku kay Interculturalidadmanta manan ima ñantapas tarinkuchu nitaqmi ch’uya yuyaykuyñinku kanchu mayqan simiwan qallarinankupaq. Kicharisun ñanta qichwasimi – castillasimi tukuchisuntaq qichwa simita América antipi suyukunaq rimayñinman, chay hinatachá qallarisun chanin puriyta lliw mamasimikunaq saminchayñinman.

Iskay ñiqin llamk’aypi qhawarinanchis qichwasimi anti suyukunapi rimakunanpaqqa mirananmi aswan askha kay simi rimaqkuna. Perú suyupi qichwa kawsay hap’ikuqkuna kanku yaqapas 5.1 hunu runakuna, hinallataq kay mamasimi rimakuqkuna kanku yaqapas 3.7 hunu runakuna. Kanraqmi hunu waranqanpi qichwa kawsaymanta paqariqkuna ichaqa manan yachankuraqchu qichwasimi rimakuyta(chaypin nuqaykupas churakuyku chayraykucha ñawpaqtaqa qhillqariyku kay Articulotapas castilla simipi). Kutichikanpusun kay runakunata chaychá kanman ñawpaqkaq taskiriy miranapaq. qichwa simiqa chayaqinmi lliw qichwa kawsaypi wiñaqkunaq. Hunu waranqanpi paqarirqanku runamasikuna qichwasimi wasi ayllupi ichaqa chinkachipurqanku Perú suyu umaqlliqkunaq yachay wasikunapaq kamachikuyñinwan. Wakin kutikunapitaqmi kanchis chayraq wasi ayllunchismanta mana qichwa simi rimakuq, kayqa t’ikrakuyta atikunraqmi, chaypaqmi lliw qichwasimita rimakuqkuna hinallataq qichwa kawsaypi paqariqkuna makimanta hukllachaykuspa aparinanchis kanqa imayna ñawpaq karqan runasiminchis huklla kay anti suyukunapi ñawpaqhina.

Kimsakaq ñiqin llamk’ariypitaq qhawarinanchis qichwasimi anti suyukunapi rimakunanpaqqa manan haykunmanchu mayqan umalliqkunachus kamachikuyta yachanku urayman mana runanta uyarispa paykunapaqqa. Chay kamachikuqkunawanqa susikullawanmi puriyqa kanqa huch’uy t’aqa mistikunaq makinpi kaqtinchisqa, chaymi llaqtamantapacha hamunan kanqa waq kawsayman aypanapaqqa tukuy kaqmanta yuyaykuspa. Masjhananchis hatun ukllachakuyta qichwasiminchis rayku tukuy t’aqa runakunamanta hinallataq mink’arisqa kanan mayqankunachus waq musuq kawsaypaqhina qhawarinku suyunchista. Qichwasimi rimakuqkunan ñawpaqpi taskirinanku kanqa imaraykuchus paykunan chanin yachayñiyuq kanku hinallataq paykunapin kashanraq ñawpa taytamamanchiskunaq riqsiyñin.

Wisq’ayunapaq, ancha hamut’asqa rimayqa kanman kay Inti Raymi 2020 watapaq, ama qichwasiminchistaqa qhawarisunchu qhipa qatiq simita hinachu kay “políticas culturales” ukhupi. Hamuqpacha kawsaykunapiqa qichwasimin kanqa llapan Perú suyuq allpanpi rimakunapaq hinallataq kay América anti suyukunapipas . chay ñantan awarinqaku lliw qichwasimi rimaqkuna kikillantaq mana rimaqkunapas hinallataq mayqankunachus maskhanku chanin kawsayta lliw ayllukunapaq.

Daniel Coronel

Qhawariy: qallariypi castilla simipi qhillqasqa hinallataq qichwa simiman t’ikrasqa

T'ikraq: Abel Anccalle